Info-presse en ligne
Ressources pour les journalistes accrédités
Accès membres / Devenir membre

Estratejia Foun ba Timor-Leste Sublina Susesu Sira no Rekere Asaun atu Konsolida ba Progresu

Disponible en: English

Dili, 26 Julhu 2005---Komisaun Diretiva Banku Mundial nian aprova ona Estratéjia Asisténsia Nasaun nian/Country Assistance Strategy (CAS) ba Timor-Leste nebé subliña dezempeñu bot sira nasaun foun ne nian enkuantu hasai mos nota avizu ida konabá nesesidade atu konsolida progresu inisiál ne.

“Timor-Leste orasné ham’rik iha enkruzilhada ida,†Chefe Banku Mundial ba Timor-Leste Sra. Elisabeth Huybens hatete. “Nia iha oportunidade uitoan deit nebe tenki aproveita didiak hodi realiza nia vizaun nasional atu hakuran kiak nudar hakerek tiha iha nia Planu Dezenvolvimentu Nasional/National Development Plan (NDP) rasik. Nasaun ne hetan prosperidade ho rekursu barak no beleza natural maibé nia tenki matan-moris hodi evita fallansu trájiku sira nebé nasaun foun barak hasoru ihanebé sira nia riku-soi mosu tiha nudar desvantejen ida.â€

Iha estratéjia mak foin aprova daudaun ne, Banku Mundial sei koordena programa doasaun ida atu suporta meta NDP nian sira hodi: a) Hamoris empregu produtivu (b) Fo serviso sustentável sira no (c) Reforsa governasaun, enkuantu hatama mos  jéneru no juventude iha pilar estratéjiku tolu ne nia laran. CAS sei adopta tan prinsipiu partisipasaun hat atu bele hetan nia target sira: hari kapasidade institusional, haklean orientasaun ba rezultadu sira, reforsa transparénsia no komunikasaun no halo konsolidasaun no haluan parsearia internasional sira mak forte.

Simu kréditu barak tanba halo daudaun ona tranzisaun sukses ida ba dame, Timor-Leste halo ona progresu bot iha hari nasaun foun ida, inklui mos halao eleisaun livre no justu sira, adopta Konstituisaun foun ida no hari instituisaun sira mak presiza atu garante governasaun diak. Governo halo ona progresu iha sector xave minarai ho Parlamento hasai lian ida deit atu adopta Akta Fundu Petroliferu. Akta ne reprezenta arranjus jestaun reseitas minarai furak ida ba Timor-Leste nia reseita minarai sira mak aumenta lalais.

 

"Maiske iha nia riku-soi minarai mak foin hetan, nasaun ne mosu ona nudar nasaun ida mak kiak liu iha raiklaran ho GDP non-minarai hamutuk US$366. Instituisaun governo nia sira nia kapasidade kik, dezempregu makás iha ema nurak sira let tau tan ho taxa fertilidade mak as liu iha raiklaran mak 7.8 tama entre dezafiu sériu sira mak nasaun ne hasoru daudaun. “la iha dúvida katak nasaun foun ne hasoru dezafiu barak,†Elisabeth Huybens hateten, “Maibé nia ulunbot sira aprende tihaona hosi experiénsia hosi rai sira mak riku minarai no sira halo daudaun esforsu tomak atu evita fallansu hanesan ne. Nudar rezultadu, reseita mina nian mak suli ba Timor-Leste sei maneja ho kuidadu atu nuné riku-soi mak hamoris ona ne sei hatún ba populasaun tomak ba jerasaun sira mak sei mosu mai.â€

 

Hasoru buat sira mak uluk halo ona, no tuir planu implementasaun Governo nian ba NDP, Banku Mundial sei koordena programa doasaun ida besi-besik   $US25 milloens ba tinan rua uluk hosi Estratéjia Asistensia ba Nasaun. Hodi uza modelu Programa Apoiu ba Tranzisaun/Transition Support Program (nebé orasné hanaran hikas Programa Apoiu Konsolidadu/Consolidated Support Program ka CSP), Banku Mundial sei servisu hamutuk ho doador sira atu implementa Governo nia Programa Investimentu Sektor sira/Sector Investments Programs iha área saúde, edukasaun, agrikultura, no dezenvolvimentu sektor privadu, no haluan makás nia partisipasaun iha sektor enerjia. CAS sei apoia mos Programa Hari Kapasidade iha área Planeamentu no Jestaun Finanseira atu tulun hadia ezekusaun orsamentu mak aumenta daudaun ho fokus ida ba programa traballu-intensivu sira atu hasae GDP non-minarai iha prazu-badak no hamoris empregu sira.       

Atu hetan liu tan informasaun bele visita ami nia internet www.worldbank.org/tl


Liens utiles

Deklarasaun hamutuk hosi Komunidade Doador Internasional konabá Situasaun iha Timor-Leste
Produsaun hahán Aumenta, Balada-Hakiak Aumenta tanba Pessoal Treinadu Barak mak Implementa Programa Reabilitasaun Agrikultura
Governu nia Planu atu Hadiak Eksekusaun Orsamentu Nasional Hetan ona Suporte hosi Parseiru Dezenvolvimentu sira



Permanent URL for this page: http://go.worldbank.org/6I77QZPCH0