|  Fundu Fiar Nian ba Timor-Lorosa’e (TFET) Relatoriu Administrador nian No Programa Serbisu ne’ebé Proposta ba fulan Julho -- Dezembro 2004  Sumáriu Ezekutivu  17 Maio 2004  Sumáriu Ezekutivu          i.     Tulun hosi doadores barak liu-hosi Fundu Fidusiáriu ba Timór Leste (TFET) nebe fo kedas hosi inÃsiu 2000 tulun-ona atividades rekonstrusaun no dezenvolvimentu iha Timór Leste. Desde Relatóriu Administrador nian ida ikus iha Dezembru 2003, TFET tulun reabilita-ona eskema irigasaun hektar 408 no estradas 22 km iha Segundu Projetu Reabilitasaun Agrikultura; dezenbolsu terseiru siklu ajudas ba suco iha Projetu Fo-kbit Komunidade CEP ramata-ona, tulun benefisiárius besik 292,633 iha projetus 636, nebe barak-liu fo ba reabilitasaun estradas, be-matan, no eskema irigasaun ki’ikoan; hakerek-tihaona PolÃtika Edukasaun Nasional ho tulun Projetu Kualidade Eskola Fundamental no hatama-ona ba Conselho de Ministros, no harÃ-tihaona Eskolas Primárias foun 10 no Eskola Bázika ida; Dizain preliminar ba hospital foun sira iha Dili, Maubisse, Oekusse no Maliana ramata-ona no Sentru Saúde Komunidade 5 halo ramata-ona iha Projetus Reabilitasaun Sektor Saúde no Dezenvolvimentu; portofólio ba Instituição de Microfinanças sae-tan ba USD755,500; Projetu Asisténsia Téknika Petróleu kontribui-ona ba aumentu reseita Governu nian liu-hosi hadia auditoria ba pagadores taxa Tasi Timór; no Projetu Empreza Ki’ikoan reabilita-ona merkadu 8 no fo treinamentu iha Dezenvolvimentu Emprezariál no Manuzeamentu Merkadu ba ema hamutuk 250.       ii.     Kualidade portofólio TFET nian sai-diak makás desde relatóriu ida ikus no dezenbolsu aselera-ona. Orasne projetu hotu-hotu hetan valor satisfatóriu ba objetivu dezenvolvimentu no mos ba progresu implementasaun. Projetu Empreza Ki’ikoan [SEP] deit mak kontinua hetan valor La-Satisfatóriu iha manuzeamentu finansÃal; Jerente Finansial tempu integral [full-time] foun ida ba PEK simu-ona pose iha Marsu no avaliasaun manuzeamentu finansÃal sei sae ba nÃvel satisfatóriu durante misaun supervizaun mak tuir-mai.      iii.   Projetu hotu-hotu, nebe sei iha faze planeamentu ou ativu, orasne daudaun aliña ho Dalan-ba-Oin [Road Map] Governu Timór Leste nian ba Implementasaun PDN, Prioridades Estabilidade no Programas Investimentu Sektor. Liu-tan, wainhira viável, métodus konstrusaun no prosedimentus procurement nian adapta daudaun-ona atu assegura kontéudu lokal mak diak-liu sem afecta kualidade. Direitu de Propriedade [ownership] no harà kapasidade [capacity building] hetan atensaun espesial ho integrasaun neineik-neineik/uitoan-uitoan Unidades Manuzeamentu Projetu ba ministérius mak relevante no fo fila-fali responsabilidades ba pesoal ministériu relevante, ho tulun konselheiru internasional sira ihanebe nesesáriu. Divizaun Procurement iha Ministério Planeamento e Finanças nomeia-ona nia staff nain rua ba projetu TFET ida-ida ba treinamentu, atu nuné garante kontribuisaun bot TFET nian ba harà kapasidade iha área procurement.      iv.     Hosi 31 Marsu 2004, osan USD177.57 milhoens fo-ona ba TFET no USD177.27 kontribui ba projetu sira. Nuné, TFET hetan daudaun surplus ki’ikoan ida hamutuk USD 0.3 milhoens. Em liña ho Programas Investimentu Sektor, Governu ható-ona nia preferénsia atu halo alokasaun osan-resin ne ba Projetu Investimentu Enerjia Prioritária, ba reparasaun urjente geradora elétrika MAK 4, no investimentu seluk iha sistema distribuisaun enerjia Dili, nuné permite Governu atu poupa-osan iha subsÃdiu ba Autoridade Enerjia Elétrika. Nia husu atu Konselhu Doadores   aprova alokasaun ne ho baze não-objesaun.  |