Click here for search results

Opening Statement at the Timor-Leste and Development Partners Meeting (Tetum)

 

 

By
Jemal-ud-din Kassum
Vice President
East Asia and Pacific Region

The World Bank

Dili, Timor-Leste, May 17-19, 2004

Sua Exceléncia Presidente Xanana Gusmão
Sua Exceléncia Primeiro Ministro Mari Alkatiri
Sua Exceléncia Presidente Parlamento Francisco “Lu-Olo” Guterres
Sua Exceléncia Embaixador Kamalesh Sharma,
            Representante Especial Secretário Geral nian
Honrados Ministros República Democrática de Timor-Leste
Membros Parlamento
Distintos Delegados
Membros Imprensa

 

Hau sente privilejiadu tebe-tebes atu halibur fali ho imi iha kuartu enkontru Timor Leste ho nia Parseirus Dezenvolvimentu, no hau hakarak uza biban ne atu felisita imi iha okaziaun segundu aniversáriu Restaurasaun Ukun’an Timor Leste nian.

 

Favor fo lisensa mai hau atu fo atensaun ba realizasaun importante  balun iha fulan nen liu ba nia laran, no dezafius nebe nasaun orasne daudaun enfrenta.

 

Timor Leste halao daudaun progresu bot iha lejislasaun atu kompleta arkitetura governasaun nebe haklaken iha Konstituisaun. Governu ativamente okupadu  ho diskusoens ho parseirus dezenvolvimentu iha fulan hirak foin liu ba, no ami hein implementasaun inisiativas mak kontribui ba prosesu mak lao daudaun iha harí sektor públiku ida mak transparente no responsável.

 

Timor-Leste orasne tama iha etapa ida mak krítiku. Leis no organigramas tenki transforma tiha ba instituisoens governasaun mak hetan rekursu adekuadu, funsiona didiak, mak bele efetivamente fo checks and balances* nebe hakerek iha Konstituisaun. Timor Leste orasne iha mos oportunidade ida, atu rezolve problemas korrupsaun no mau-manuzeamentu mak mosu, molok sira kuda abut  klean.

 

Konabá hadia efisiénsia despezas públikas, Governu alkansa-ona susesu iha rekuperasaun kustus iha sektor enerjia. Nia implementa-ona medidas barak mak hakuran kustus operasionais no hadia valor ba osan, no buak hirak ne susesu importante. Atensaun kontínua ba jestaun despezas públikas krítiku, liu-liu planus atu avalia konstranjimentus ba ezekusaun orsamentu didiak iha distritu sira no buka solusoens ba problemas mak be halo prestasaun servisu lao neineik liu.     

 

Preokupasaun barak mosu-ona konabá manutensaun estradas; ne área ida mak presiza atensaun barak-liu durante tinan fiskal mak tuir mai, tanba rede estrada efisiente ida fo ligasaun importante tebe-tebes ba ema ba servisos no sasan ba merkadus. 

 

Ita sei koalia konabá tópiku hirak ne, no selu-seluk tan, durante loron rua mak tuir mai – no ita mos sei koalia konabá dezafiu importante seluk ida – mobilizasaun no utilizasaun rekursus.

 

Wainhira iha hasoru malu ba dala ikus iha fatin ne, problemas téknikus iha explorasaun rekursus Tasi Timor rezulta iha gap finansiamentu projetadu ba tinan hat mak mai nebe tuir estimativa hamutuk USD 126 milhoens. Nudar ita atu rona ohinloron, dezenvolvimentu pozitivu barak mak malorek ona desde Dezembru. Wainhira koalia konabá detalhes hirak ne, ita hotu-hotu hatene katak reseitas mina no gas sujeitu ba insertezas bot, no ita hotu-hotu hatene katak posibilidade volatilidade iha reseitas nebe insertezas hirak ne halo bele arriskadu tebe-tebes ba nasaun kik no foun hanesan Timor Leste.    

 

Finalizasaun Programas Investimentu Sektor, ou SIPs, sei permite Governu atu artikula Orsamentu ho Fontes Kombinadus no Sistema Despezas Prazu Médiu mak kompreensivu tebe-tebes, aliñadu ho NDP*. Sistema prazu médiu detalhadu no kompreensivu sei fo guia klaru ida ba finansiamentu no programas iha abanbainrua hosi Governu no mos doadores sira, no sei kontribui makás ba esforsu Governu nian sira atu maneja efetivamente riskus reseita nian.

 

Ami haksolok tebe-tebes ba diskusaun ativa durante loron rua tuir mai atu explora oinsá Banku Mundial, no Imi nia parseirus dezenvolvimentu, bele suporta Imi nia esforsu sira atu maneja riskus hirak ne wainhira imi hakás’an atu hadia moris imi nia povu nian.

 

Favor fo lisensa mai hau atu taka ho liafuan badak ida atu agradese Embaixador Kamalesh Sharma, Representante Espesial Sekretáriu Geral nian mak atu fila. Nia sai ona parte importante ida iha ita nia hakas’an hamutuk iha tinan rua mak liu ba, no ami fo ona valor ba nia lideransa mak diak. Hau hatene katak ema hotu-hotu hamutuk  ho hau atu ható ami nia parabens ba abanbainrua – nia sei koñesidu beibeik hanesan Timor Leste nia belun bot ida.

 

Wainhira iha ható despedida ba Embaixador Sharma, hau hanoin mos rai ida ne nia belun bot seluk ida, Senhor Sérgio Vieira de Mello, nebe servisu ona hanesan SRSG durante tempu ho dezafiu barak iha Administrasaun Tranzisional, no nia lao hela ita trajikamente besik tinan ida mak liu ba. Wainhira ita lao hamutuk ba oin iha ita nia esforsu kontiñu atu hadia moris ema Timor tomak nian, memória Sérgio nian hela nafatin ho ita, no nia lian optimistiku sei sai eco nafatin iha abanbainrua.

 

Obrigado.

 



* Regras atu prevene ema/grupu ida kaer poder barak liu iha organizasaun nia laran

* Plano Desenvolvimento Nacional