Click here for search results

Timor Leste Halo Progresu Boot no Hasoru ho Aten-Brani Dezafius Abanbainrua Nian, Nudar Presidente no Parseirus Dezenvolvimentu Hateten

 

 

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

Timor-Leste and Development Partners Meeting

17-19 May 2004 Hotel Timor, Dili
Timor-Leste

The World Bank


Governu Repúblika Democrática de Timor Leste ohin hetan louvor boot tebes hussi parseirus ba dezenvolvimentu, Nasoens Unidas, Instituisoens Finansiais Internasionais, Presidente Xanana Gusmão, no Banku Mundial nebe ho Governo hamutuk hala’o sorumutu Timor Leste ho Parseirus Dezenvolvimentu nian.Tuir Vice-Presidente Banku Mundial Asia Pasifiku Leste, Jemal-ud-din Kassum, Governu Timor-Leste halo progresus barak tuir planus no objektivus, liu-liu iha fulan nen nia laran.

 

Iha soro muto TLDPM nian halao iha semana ne’e, iha Dili, Governu Timor Leste husu atu Parceiros ba Desenvolvimento fo nafatin tulun hodi bele Programa Suporte Tranzisaun (TSP). Banku Mundial apoia tomak pedidu  ba suporte orsamentu kontinyu bazeadu ba: 1) insertezas boot iha reseitas mina ho gas; 2) nesesidade atu finansia kustu orsamentu mak mosu fila-fila no 3) faktu katak prosesu TSP halo ona hanesan “ruin nia dolen” ida ba koordenasaun doadores iha Timor Leste.

 

Sorumutu TLDPM nia tema: Enfrenta Dezafius no Halo Progresus. Primeiru Ministro Mari Bim Amude Alkatiri, hatete ba delegadu sira: “Ami determinadu atu hola aksoens iha áreas luan tolu governasaun diak nian, prestasaun servisu ba hamenus kiak, no kriasaun empregu, atu sustenta nesesidades imediatas ami nian povu nian.”

 

Hamutuk, Governu ho parseirus dezenvolvimentu  hare hikas progresu desde sorumutu ida ikus iha Dezembru 2003. Sira mos analiza tiha “gap finansiamnetu” orsamentu hamutuk $30 milhoes, no Governu rasionaliza ba sira nian pedidu ba tulun parseirus dezenvolvimentu hamutuk $ 60 milhoes. Tau tan ho ne, delegadus konferensia no observadores rona ona katak Programas Investimentu Sektor (SIPs) sei sai prontu ba diskusaun  iha Agustu no sei sai focus ba TLDPM mak tuir mai. Nesesidade kontinyu ba suporte ba dezenvolvimentu kapasidade areas chave seluk iha diskusaun nian, liu-liu oras ne’e tamba UNMISET hahú hamenus daun-daun nian misaun.

 

Governu husu atu hanaruk TSP

Delegadus iha sorumutu ne’e rona tiha ona katak Governu hamenus barak ona falta neebe hetan iha orcamento ba mediu-prazu nebe fo sai tia ona iha TLDPM neebe halao iha fulan Dezembru 2003. Calculo neebe halo ba falta neebe hetan ma mediu-prazu mak $126 milhoes. Maibe ohin hare katak precisa deit $ 30 milhoes. Gap finansiamentu prazu-médiu reduzidu ne’e rezultadu esforsu kosertadu Governu nian iha areas kobransa taxa mak diak liu no administrasaun, hamenus tiha ona despezas Governu nian ($42 milhoes); no projeksoens reseita mina no gas mak aumenta ona. Maibe importante atu nota, katak reseita mina no gas iha insertaza boot no ate flutuasaun kikoan ida iha mina no gas nian folin iha merkadu mundial bele iha impaktu boot ba projeksoens orsamentu. Tanba ne’e mak Governu hosu extensaun ida ba programa TSP to TF05/06 no TF06/07 iha nivel hanesan ho kontribusoens oras ne’e nian. Ne’e sei akomoda flutuasoens mina nian folin no insertezas barak sira seluk nebe nasaun foun ne’e enfrenta.

 

Presidente Timor Leste Xanana Gusmão, iha nia diskursu fo hatene katak nia tulun esforsu neebe Governu halo, hodi hateten “Governu merese parabens ba inisiativas nebe hola ona atu hamenus falta neebe hetan ba tinan fiskal 2005-2007... Esforsus nebe dispensa ona iha administrasaun taxas mak diak no iha kontrolu efisiente alfádenga kontribui ona ba aumentu lais iha reseita doméstika, no nune’e hatudu kompromisu Governu nian ba jestaun rekursus mak diak... Diak teb-tebes katak iha espiritu atu trava despeza publiku ne’e no katak nia sai orsamentu orientadu ba-kiak,” Presidente hateten.

 

Ministra Planeamento e Finanças, Madalena Brites Boavida fo aten-brani ba parseirus dezenvolvimentu atu hanaruk sira nian suporte to’o  tinan fiskal 2007 hodi fo hanoin ba sira katak soporte ne’e presiza atu : “...mantein ami nian realizasoens mak boot tiha ona... atu aumenta liu tan realizasoens hirak ne’e, presiza degrau serteza fiskal ida.”

 

Ministra Boavida aprezenta estratéjia klaru ida ba Governu  atu maneja riskus asosiadu ho reseitas mina no gas, bazeadu ba suporte kontínua parseirus dezenvolvimentu nian.

 

Realizasoens mak Klaru

Wainhira hare hikas progresu desde TLDPM ida ikus iha Dezembru 2003, parseirus dezenvolvimentu aplauza progresu Governu nian iha buat hirak tuir mai: instalasaun metru eletrisidade prepagu nebe rezulta iha rekuperasaun kustu diak liu iha sektor enerjia; restrisaun prosedimentu obdiensia no hamenus tiha gastus kustus operasionais asosiadu ho utilizasaun kareta Governu nian, konsumu kombustivel no viajen ba railiur: rekursus ba prestasaun servisu ba komunidades rurais; diskusaun sistema politika no estratejika ba agrikultura, peskas no florestas; adopsaun konjuntu lejislasaun importante tebe-tebes ba sektor saude; aprofeisoamentu iha sistema prestasaun servisu saude ho proporsaun imunizasaun mak diak no aumentu iha partu mak hetan asisténsia pesoal médiku; progresu iha dezenvolvimentu politika edukasaun nasional ida; no kompletamentu prosesu registu ba veteranus no ex-kombatentes.

 

Banku Dezenvolvimentu Asia halo mensaun espesial ida kona ba progresu nebe Governu halo tiha ona atu buka estimula ekonomia. Amarnath Hinduja, Reprezentante Espesial Rezidente  iha Gabinete Banku Dezenvolvimentu Asia Timor-Leste, hateten: “esforsu ba oin atu hakiak ambiente konduzivu ida ba dezenvolvimentu sektor privadu tenke hetan louvor. Ne’e inklui aprovasaun Parlemento nian ba kódigu komersial no lei empreza ida. Konsulta publika kona ba investimentu privadu mak pasu boot ida ba oin atu fo aten-brani ba investimentu rai laran no estrangeiru.”

 

Governasaun diak

Delegadu sira konkorda katak Governu Repúblika Democrática Timor Leste hola ona pasu importante atu kompleta arkitektura governasaun nebe hakerek ona iha Konstituisaun.  Oras ne’e nia enfrenta servisu importante teb-tebes atu transforma arkitektura ne’e ba instituisoens autónomas mak funksiona didiak, hetan rekursu natón, hanesan Provedor dos Direitos Humanos e Justiça nebe bele efektivamente fo checks and balances*  nebe fo suporte, kbi’it no estruktura ba demokrasia foun ne’e.

 

Primeiro Ministro hateten: “Hau hakarak hateten hikas katak teste diak liu governasaun diak mak sustenta nesesidades ami nian povu nain. Fo edukasaun mak relevante, presta servisu saude ho kualidade diak, fornese be mos no saneamentu seguru no hamenus naha ba feto no labarik sira, konstrusaun no manutensaun estradas asesu no fornesimentu eletrisidade. Iha buat hirak ne’e hotu nian leten, mak kriasaun kondisoens nebe permite povu atu servisu makás no hit sira’an rasik sai husi kiak laran.”

 

Programas Investimentu Sektor (SIPs)

Governu prepara daudaun Programas Investimentu Sektor (SIPs) ba sektor 14. Sektor 6 hosi 14 ne’e espera atu finaliza iha Agustu 2004. SIPs hirak ne’e, nebe kobre atividades hanesan programa sustentável ida ba manutensaun estrada no dezenvolvimentu sektor privadu, sei forma baze ba kriasaun Orsamentu Fonte Kombinadus no Sistema Despezas Prazu Mediu ba sektor idak-idak. Sira hotu sei  aliña ho Planu Dezenvolvimentu Nasional. Sistema detalhadu no komprehensivu ne sei fo orientasaun klaru ida ba rekizitus finansiamentu ba abanbainrua.

 

Dezafius Dezenvolvimentu Kapasidade

Sei iha dezafius boot nebe Governo enfrenta iha dezenvolvimentu kapasidade, ne mak delegadu sira rona. Susesu substansial balun realiza tihaona, maibe esforsu foun ba dezenvolvimentu kapasidade tenke orientadu ho vizaun prazu-naruk ida ba sektor ida-idak no permite Governu kontrole barak liu.

 

Areas krusial tolu mak parseiru dezenvolvimentu hotu ho Governu konkorda katak sira sei presiza atu focus tan ba hakiak utilizasaun efisiente no efektivu rekursus humanus mak: 1) sektor justisa; 2) jestaun despezas publikas, inklui funsoens Ministério Planeamento e Finanças iha ajénsias liña; no 3) seguransa, nebe hetan ona asistensia.

 

Nudar Sr. Sukehiro Hasegawa, Kordenador Rezidente NU ba Sistema Aktividades Operasional Nasoens Unidas nian ba Dezenvolvimentu hateten: “Iha faze neebe sei tuir mai esforsus sei halo ba dezenvolvimentu kapasidade, esforco bo’ot sei halo ba muda husi dezenvolvimentu kapasidade individual ba dezenvolvimentu kapasidade institusional nebe halibur hamutuk lisoens importantes mak aprende ona to’o ohin loron. Ami louva Unidade Koordenasaun Dezenvolvimentu Kapasidade Governu nian (CDCO) ba kaer lideransa iha esforsu atu asegura dezenvolvimentu Planus Asaun Dezenvolvimentu Kapasidade ba instituisoens estadu nian hotu-hotu. Planu hirak ne’e define oinsá instituisoens estadu nian sei hamenus sira nian dependénsia ba konselheirus internasionais durante tinan tolu mak tuir mai no identifika treinamentu mak presiza iha railaran no moa iha railiur.”

 

Wainhira komenta kona ba progresu Governu nian to’o ohin loron , Primeiro Ministro hateten: “Ami sei kontinua ho politikas no asoens pragmatikas mak adekuadu ba ami nian demokrasia mak foin moris... Ami buka perfeisaun no excelensia, maibe iha kontestu mundu real – ida nebe ita moris iha laran – Ami dezenvolve ami nian kapasidade uituan-uituan...”

 

Ministra Boavida reinforsa sentimentu Primeiro Ministro nian wainhira nia ramata nia deklarasaun  ho sitasaun ida hosi Sir Winston Churchill: “ Loron-loron o bele halo progresu. O hatene o sei la to’o o nia viagen nia rohan. Maibe ne’e dok husi deskorajamentu, nia aumenta deit ba alegria no gloria husi subida ne’e.”

  

Iha nia intervensaun final, Sr. Kassum halibur sentimentus parseirus dezenvolvimentu nian: “Imi nia progresu barak tebes, maibe dezafius nebe sei mai no mosu mos boot tebes. Banku Mundial ho Parseirus ba Dezenvolvimentu sei fo nafatin tulun ba Governu no povu Timor-Leste, tamba ita hotu hamutuk sei halo ba hetan mundu ida neebe sei la iha ema kiak.”

 

Ba informasaun adisional ou referensia ba port- vos media, favor kontaktu  Jose Felipe iha Banku Mundial liu husi numeru  +670 723-0554; ou Naldo Rei iha +670 723 6162 ou Zoe Cottew iha +670 723 4156,  iha gabinete media Primeiro Ministro nian..



* Regulamentu nebe intende atu prevene ema/grupu ruma atu kaer poder barak liu iha organizasaun ida nian laran.




Permanent URL for this page: http://go.worldbank.org/H9CDJELJB0