????????????
   
网上新闻中心           提前发布的新闻只对授权记者开放。

登陆 / 注册

Sistema multilateral presiza revizaun fundamental, Zoellick dehan

Krize finanseira global dudu daudaun nasaun barak ne’ebe sei dezenvolve’an hela ba “pontu kulminante” ida
其他文种: Chinese, Tiếng việt, English, Português, Deutsch, ภาษาไทย, العربية, Español, Français, 日本語, Bahasa (Indonesian), русский

Contacts:
Iha Washington:
Carl Hanlon 202-473-8087
chanlon@worldbank.org
Amy Stilwell 202-458-4906
astilwell@worldbank.org

WASHINGTON, 6 Outubru 2008 – Tenki hanoin hikas maneira ne’ebe mundu tenta atu rezolve ni-nia problema ekonómiku sira iha krize global ohinloron ni-nia laran, hanesan transforma Grupu Nasaun Hitu ba Grupu Diretivu ida ne’ebe promove estadu ekonómia emerjente sira, Prezidente Grupu Banku Mundial Robert B. Zoellickdehan.

Bainhira koalia konaba eleisaun Estadus Unidus nian tuir mai, Zoellick dehan prezidente foun tenki book ‘an ba oin “kombate ba estabilizasaun finanseira” atu rezolve “konsekuénsia ekonómika”. Se deit mak sei ba tuur iha Casa Branca tenki serbisu ho parte sira seluk iha modernizasaun sistema multilateral tanba tenki iha responsabilidade koletiva boot liu ba funsionamentu saudável no efetivu ekonomia global ohinloron nian.

“G-7 la funsiona. Ita presiza grupu diak liu ida ba tempu diferente,” Zoellick dehan iha diskursu ida iha Institutu Peterson ba Ekonomia Internasional iha Washington D.C. “Ba kooperasaun finanseira no ekonómika, ita tenki konsidera Grupu Diretivu foun ida hanesan Brazil, China, Índia, México, Russia, Arábia Saudita, Áfrika du Sul, no G-7 atuál.”

Bainhira koalia iha Enkontru anual Grupu Banku Mundial nian,  Zoellick dehan Grupu Diretivu foun ne’e tenki sai bot liu du ke troka deit G7 ho númeru fiksu ida G14, tanba ne’e hanesan deit uza métodu tuan sira mundu nian atu halo hikas métodu foun ne’e. Grupu Diretivu ne’e tenki evolve atu akomoda sirkunstánsias ne’ebe altera, inkluzive forsa foun sira ne’ebe foin mosu, enkuantu serve nudar rede ida ba interasaun frekuente. “Ita presiza atu akomoda sirkunstánsias ne’ebe altera daudaun, inkluzive forsa sira ne’ebe foin mosu, enkuantu serve nudar rede ida ba interasaun frekuente ida ba diplomasia ekonómika multilateral,Zoellickdehan.

Bainhira aviza konabá efeitus krize finanseira nian, Zoellick dehan: “Eventu sira Setembru nian bele sai pontu kulminante ida ba nasaun barak mak sei dezenvolve’an hela. Redusaun ida iha exportasaun, no mos influxu de kapital, sei provoka redusaun ida iha investimentus.  Abrandamentu  kresimentu nian no kondisoens finansiamentu nian ne’ebe sai aat, tau tan ho monetáriu apertadu, sei halo insusesu ba negósiu no posivelmente emerjénsia bankária.  Rai balun sei monu iha krize balansu de pagamentu.  Hanesan akontese bei-beik, nasaun kiak liu sira mak vulnerável liu.”

Ex-diplomata Estadus Unidus nian, negosiador komérsiu no ezekutivu finanseiru ne’e, dehan presiza define hikas multilateralizmu ekonómiku aleinde ni-nia fokus tradisional ba finansas no komérsiu. Enerjia, mudansa klimátika, no estabilizasaun estadu frajil no estadu pos-konflitu sira nudar asuntus ekonómikus no la’os deit parte hosi diálogu global konabá seguransa no meiu-ambiente.

Zoellick dehan Multilateralizmu Foun tenki foo valor hanesan ba dezenvolvimentu hanesan mos ba finansas internasional se lae mundu sei kontinua nudar fatin la hakmatek ida. Maibé sistema ajuda nian la funsiona didiak no nia presiza atu book’an lalais liu no efikáz liu atu tulun sira nebé vulnerável liu bainhira krize ne’e too mai. Grupu Banku Mundial mos presiza reforma. Zoellick fo hatene konabá kriasaun Komisaun Nível A’as ida iha lideransa ex-Prezidente Méxiku Ernesto Zedillo nian atu konsidera modernizasaun governasaun Grupu Banku Mundial nian.

Bainhira koalia konabá konversasaun komérsiu multilateral, Zoellick dehan rodadu Doha “xoke tiha fatuk ona” no tanba ne’e nasaun sira  tenki konsidera fasilitasaun komérsiu nudar meiu seluk ida atu diminui kustus komérsiu nian. “Iha oportunidades atu diminui kustus komérsiu nian barak liu fali sira ne’ebe tarifas no sasatan komérsiu nian sira seluk impoin,” nia dehan.

Hodi deskreve merkadu enerjia mundial nudar “konfuzaun ida”, Zoellick husu “akordu global” entre produtór no konsumidór enerjia sira. Parte rua ne’e bele fahe-ba-malu planus ba aumenta abastesimentu, hadia efikásia no diminui prokura; tulun emakiak ho enerjia; no konsidera oin sa politika sira ne’e relasiona ho produsaun karbonu no politikas mudansa klimátika.

“Bele iha interese komún ida iha maneja extensaun folin ida ne’ebe rekonsilía interese sira enkuantu halo tranzisaun ba estratéjias ho kresimentu karbonu kiik liu, portofolio abastesimentu ida luan liu, no seguransa internasional boot liu,” Zoellickdehan.

Zoellick dehan Grupu Banku Mundial dezenvolve hela inisiativa Enerjia-ba-Emakiak ida ho doadores lubuk ida atu tulun nasaun kiak liu sira sustenta nesesidades enerjia ho forma efikáz no sustentável.





Permanent URL for this page: http://go.worldbank.org/CMO5NH5320