Click here for search results
Online Media Briefing Cntr
Embargoed news for accredited journalists only.
Login / Register
Broadcast Room
Broadcast quality video for accredited journalists only.
Login / Register

Closing Remarks at the Timor-Leste and Development Partners Meeting (TLDPM) - Tetum version

Also available in: English  ,  Português
 

By
Jemal-ud-din Kassum
Vice President, East Asia and Pacific
The World Bank
May 19, 2004, Dili, Timor Leste 

Sua Excelência Sr. Primeiro Ministro
Sua Excelência Sr. Embaixador
Honrados Ministros República Democrática de Timor-Leste
Distintos Delegados
Membros Imprensa

Diskusoens moris nebe Ita halo hanutuk tihaona durante loron rua ne reflete dezafius nebe Timor Leste hasoru no mos realizasoens nebe Imi alkansa, no hau hakarak hola biban ida ne atu, dala ida tan, fo tributu ba rezolusaun povu Timor nian. Ami orgulhozu tebe-tebes atu servisu ho Imi no Imi nia parseirus dezenvolvimentu atu lori aifuan dame no prosperidade ba umakain Timor nian ida-idak.

Hanesan Ita koalia-ona iha detalhes, Governu halo-ona progresu makás iha implementasaun Plano Desenvolvimento Nacional. Ami nota-ona  realizasoens xaves iha prestasaun servisu, inklui mos hadia beibeik indikadores saúde.

Governu hadia-ona efisiénsia ba nia utilizasaun rekursus públikus, iha parte, ho implementa medidas nebe diskute-ona iha Ita nia sorumutu ida ikus. Importante liu-liu mak, kobransa reseitas iha sektor enerjia aumenta makás. Ne hanesan progresu bot iha área ida mak hanesan dezafiu bot desde inísiu períodu tranzisaun, no tanba ne ami kongratula Imi.   

Timor Leste halo ona pasu importante sira atu kompleta arkitetura governasaun mak hakerek iha Konstituisaun, no orasne enfrenta servisu krítiku atu transforma arkitetura ne ba instituisoens autónomas mak funsiona didiak, hetan rekursus natón, hanesan Provedor dos Direitos Humanos e Justiça. Orasne mos tempu atu rezolve problemas korrupsaun no mau-manuzeamentu mak mosu daudaun, molok sira kuda abut klean.   

Ami nota katak Timor Leste foin kompleta tiha primeira ronda negosiasoens konabá baliza tasi ho Austrália, ho ronda mak tuir mai marka-ona ba Setembru. Atu salvaguarda futuru Timor nian, importante katak negosiasoens hirak ne bele ramata didiak no justu.

Ami hotu simu ho laran ksolok projesoens reseitas prazu médiu mak hadia-ona nebe Ita diskute horiseik, maibe ami kontinua konsiente katak riskus ba leten no ba kraik bele afeta reseitas mina no gas. Posível volatilidade iha reseitas nebe insertezas ne halo bele arriskadu tebe-tebes ba nasaun kik no foun hanesan Timor Leste. Hau hakarak fo atensaun ba faktu katak 30 milhoens dolares hosi redusaun iha gap finansiamentu prazu médiu mak projetadu mai hosi despezas reduzidu Governu nian, no nia bele útil atu reflete karik redusoens projetadu hirak ne oportunidade mak lakon tiha atu kontribui ba dezenvolvimentu sustentável Timor Leste nian.

Em liña ho sistema fiskal prazu médiu mak atualizadu, no konsiente ho insertezas bot mak haleu reseitas mina no gas mak projeta-ona, Banku Mundial suporta pedidu Governu nian katak parseirus dezenvolvimentu hanaruk tan sira nia finansiamentu ba Programa Suporte ba Tranzisaun ba tinan fiskal 2006 no 2007 iha nível hanesan ho sira kontribuisaun mak orasne fo. 

Programas investimentu Sektor, ou SIPs, mak orasne ramata daudaun sei permite Governu atu artikula sistema despezas prazu médiu kompreensivu ida, sistema ida nebe sei fo guia klaru ba finansiamentu no programas ba abanbainrua hosi Governu hanesan mos doadores. Ne sei fokus nia atensaun ba sektores mak hetan finansiamentu kuran, hanesan manutensaun estradas sustentável, no ne prioridade ida. Estradas mak hadia-ona no mantem didiak importante tebe-tebes atu liga ema ho servisu sira, no sasan ba merkadu sira.

Hau fiar katak ita tenki rekoñese hanesan komunidade doadores ida katak ita sei hasoru dezafius bot konabá harí kapasidade nebe Timor Leste presiza. Ita nia esforsu atu harí kapasidade presiza guiagu hosi vizaun prazu-naruk ida elaboradu ba sektor ida-idak, nebe identifika nesesidades prazu-naruk, avalia disponibilidade abilidade no gap kapasidade, no subliña prosesu sira no sistemas mak sei kanaliza abilidades mak diak-ona. Iha áreas xave balun, ne parese sei  presiza tulun internasional nian iha prazu-médiu no naruk, kombina ho treinu kompreensivu ekipas Timor Leste nian planus susesaun mak halo didiak.

Sr. Primeiro Minsitro, ita nia progresu impresivu tebes, no dezafius mak sei iha mos bot hanesan. Banku Mundial dedika'an atu suporta governu no povu Timor Leste, nuné mos parseirus dezenvolvimentu hotu-hotu, iha esforsu ba mundu ida mak livre hosi kiak.


Related News

Deklarasaun hamutuk hosi Komunidade Doador Internasional konabá Situasaun iha Timor-Leste
Estratejia Foun ba Timor-Leste Sublina Susesu Sira no Rekere Asaun atu Konsolida ba Progresu
Produsaun hahán Aumenta, Balada-Hakiak Aumenta tanba Pessoal Treinadu Barak mak Implementa Programa Reabilitasaun Agrikultura



Permanent URL for this page: http://go.worldbank.org/MNS2KV4831